Siin on see asjadekäik nii kiire, et ise ka ei usu.
Alles ma töötasin Juanos ja nüüd töötan juba Lasertekis.
Ise olen ülirahul. Neljapäeval oli mul Juanost vaba päev ja kirjutasin kirju, kui keegi toa uksele koputas, see oli peretütar, Layne, küsis mult, et kuule Tuure, kas sa mu issi firmas tahaksid töötada? Mul oli hetkeks brain freeze ja ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Küsisin tõsiselt? Ta ütles jaa, helista mu issile. Helistasin siis Gregile ja ta ütles, et on juba paar nädalat proovinud mulle enda firmas tööd leida, sest talle ei meeldi mu ülemus Juan ja sealne töökorraldus, niisiis leidiski mulle tööd. Reedest juba läksin sinna tööle. Kollektiiv koosneb ainult meestest, kes kogu aeg üksteist norivad ja nalja saab nii palju. Mina olen laos, kus kuulan terve päeva oma muusikat, ei ole mingit töövormi ega mitte mingisugust pinget. Tööpäev on 9 tundi, nädalavahetused on vabad ja tasu on väga hea, sinna ja koju saan Gregiga. Elu on täiesti muretu. Mulle meeldib. Esimest korda kahe kuu jooksul ei ole mingit pinget, teen, mis pean ja kellelgi ei ole minuga mingeid probleeme.
On veel asju, mida päeva jooksul teen, aga ei hakanud kõigest pilti tegema :D
Mind võeti tööle kahele mehele abiks, sest laoülemal ei ole aega sellega tegeleda ja see mees, kes nendega peaks tegelema on nii aeglane, et keegi ei jõua ta järgi oodata.
See mees/poiss, kes on laoülem, on ülitore, meil on samasugune muusikamaitse ka, siis laulab kõva häälega lauludele kaasa kogu aeg ja mängib mulle oma muusikat, mida ma väga kuulnud ei ole, aga mis on siiski väga hea.
Ma ei oleks osanud midagi paremat tahta ei töö ega pere suhtes, ausõna. (:
Ma olen nii tänulik ikka sellele perele, no te ei kujuta ette, kui imelised nad on. Võtta enda juurde elama 3 tüdrukut, kellest nad eelnevalt midagi ei teadnud, meilt mitte midagi selle eest küsida ja veel kõik meie heaks teha. Ma olen õnnega koos, ma ütlen. No nii tänulik. Aitäh!
Vähim, mis ma teha sain, et oma tänu üles näidata, tegin neile kooki ja ütlesin aitäh ja kui õnnelik ma olen, no võib-olla 10 korda. Aga nad peavad ju teadma, kui tänulik ma olen. :D
Esmaspäeval lähen jälle Lasertek'i tööle ja ülimalt hea meelega.
Eile oli Elleni ärasaatmispidu John Alexanderis (see on üks Juan'i baaridest). Kohtasin jälle hästi palju uusi ja ägedaid inimesi ning õhtu oli kokkuvõttes veel ägedam. Õhtu alguse veetsin Zack'i ja ta sõbra Andrew'ga, nad on mõlemad muusikud ja hästi põnev oli nende lugusid erinevatest kontsertitest ja läbielamistest kuulata.
Siis jõudis aeg nii kaugele, et liikusime kuuekesi edasi linna, Zack ja Andrew läksid oma teed ja meie oma.
Alustasime Old Broadway'st, kus poisid pidid mulle näitama, kuidas neil õlut tellitakse.
Kui nad õlu joodud said, siis liikusime edasi järgmisesse baari, kus Elleni teised sõbrad meid juba ees ootasid.
Tundub, et naljaka aktsendiga Euroopa tüdruk on siin haruldane nähtus ja rääkisin ka seal paljude erinevate ja huvitavate inimestega. Eestit tutvustades alustan ikka alati Soomest ja Rootsist, sest inimesed ei tea meie pisikesest maast suurt midagi.
Kui aeg jõudis nii kaugele, et Elleni sõbrad hakkasid ära minema ja ta oli kõik ära kallistanud, siis läksime mõneks ajaks Elleni juurde ja sealt läksin lõpuks taksoga koju.
Mul oli väga tore õhtu ja üldse on mul siin kogu aeg väga äge.
Inimesed mu ümber on ilusad ja head ja püüan isegi kõiges endast parima anda.
PS! Mulle meeldivad kompleksivabad inimesed. Olen avastanud ka, et ükskõik kes, on kohe palju atraktiivsem, kui ta on enesekindel. Te kõik olete ilusad ja teis on midagi meeldimisväärset, ärge laske kunagi kellelgi vastupidist väita!
Kuulsin, et teil on ilmad väga soojaks läinud, mul on hea meel. Nautige!
Selline seis mul siin siis.
Olen äärmiselt rahul.
Loodan, et ka teie olete oma eluga rahul. See on ikka nii ilus.
Olge siis jätkuvalt tublid ja kirjutage ikka mulle, kuidas teil läheb, olen ka teie suvest väga huvitatud.
Kallid-paid.
Teie Tuure.
'Get out of your comfort zone, that's where all the magic happens!'
No comments:
Post a Comment