Täna pikemat juttu ei tule vist. (:
Alustan eilsest.
Sõitsin siis mina pärast tööd rattaga läbi linna ujuma. Kõrvaklapid olid kõrvas ja olin oma muusikast nii lummatud, et ei pannud üldse ümbritsevat tähele. Ühe valgusfoori taga seistes märkasin, et keegi just kui räägib minuga, võtsin kõrvaklapid kõrvast ja nii ta oligi, see oli üks noormees, kes oli ka umbes sarnase vanema jalgrattaga, ta ütles midagi, millele ma suuremat tähelepanu ei pööranud. Noogutasin naeratades ja sõitsin edasi, ta hüüdis veel järgi 'see you!'.
Sõitsin siis edasi vaikselt lauludele kaasa ümisedes, kui märkasin, et see sama noormees kihutas must mööda ise järgi vaadates ja jäi igal ristmikul natukeseks seisma, mitte et ta oleks keelava tule pärast pidanud seda tegema.
Mõtlesin, et no mis seal siis ikka, las ta olla, kuid, kui lõpuks parki jõudsin, siis ootas too sama noormees mind seal ees. Peatasin siis kinni ja mõtlesin, et no kuulan ära, mis tal öelda on, et kui hull see ikka olla saab. Aga tuli hoopis välja, et poiss oli mu jalgrattast nii vaimustuses, et pidi mind lihtsalt kõnetama ja küsima, kes mulle sellise ägeda ratta kokku pani. No tegelikult on mul päris äge ratas ka. Rääkisin siis loo, kuidas ratta esimeselt host familylt sain ja vastasin veel paarile ta küsimusele. Noormees kutsus mind enda ja oma sõpradega välja ka, aga kuna ta tundus veidi kohtlane, siis ütlesin, et mõtlen selle üle ja kui otsustan kunagi välja minna, siis käin ehk sellest kohast läbi, kus nad kogu aeg käivad.
Läksime siis oma uhkete ratastega mõlemad oma teed. Ma räägin, siin on ikka inimesed hoopis teistsugused.
Aga nagu pealkiri ka paljastas, tahtsin tegelikult tööst rääkida. Sellega olen ikka hullult rahul. Kuigi suurema osa tööst teen ma veidi teistest eemal oma laua taga Jeff'i muusikat kuulates, siis töökeskkond on lihtsalt super, täiesti pingevaba ja nalja saab kogu aeg.
Nad kiidavad mind seal ja teevad hea töö eest komplimente. Kas pole vahva. Täna sain näiteks palgatõusu. Olin väga üllatunud. Ülemus tuli sosistas, et kuule me otsustasime, et tõstame sul palka, andis nucklesid ja ütles 'good job'!
Mehed rääkisid, et ma peaks ikka päriseks sinna jääma, et neil on must nii palju abi (ma olevat kolme päevaga rohkem tööd teinud, kui Chris tavaliselt kuuga teeb). Aga kuna ma polnud nõus jääma, siis Jeff käskis mul homme pass kaasa võtta tööle, et siis pole probleemi. :D
Ega ma tegelikult ei tea ise ka, kust mul see töötahe siin tuleb, oleks ülikoolis ka nii, oleks päris hea. Aga nii juhtub vist siis, kui inimestele meeldib, mis nad teevad. Mulle meeldib seal väga igal juhul.
Koju tulles tegid mehed parklas autodega nalja oma arust, trügisid ja vingerdasid koos kitsast parkla teest välja, hea, et kokku ei põrganud. Poisikesed.
Koju tulles ootas mind ka üllatus ees, Dianne oli mu tuppa lilli pannud.
Ja siis veel midagi nunnut. (Ma ei tea, kuidas ma olen selle seni ära unustanud)
Lõpetuseks laul, mida tööpäeva lõpus mängis. Tekitab kohe tahtmise uuesti tööle minna
Tuli vist ikka pikem jutt :D
Aga okei, ehk pidasite lõpuni vastu. Kirjutan ikka, kui midagi pähe tuleb.
Kullakesed, kuu aja pärast tulen juba kojuuuuu.
Seni aga nautige suve,
mina üritan ka siin viimast võtta.
ALATI teie Tuure! (:
No comments:
Post a Comment