Happiness.

Tsauu!

No kullakesed, kuidas teil läheb? Loodan, et ka teil läheb väga hästi. (:

Minul igal juhul on kõik endiselt super. Liuglen lihtsalt ühel suurel lainel suve lõpu poole. Kõik samad emotsioonid. Lõbu, elevus, õnnetunne!

Pilte ei ole sellel nädalal veel teinud, andestust.

Aga kirjutan siis mõned read sellel nädalal toimunust.

Teisipäeval läksin pärast tööd alguses Davidile ja Justinile külla ja pärast läksime ühe Davidi sõbra juurde. Too oli kusagilt reisilt tagasi tulnud. Sorry, mul ei ole meeles, kus ta käis. Mm.. ma ei oskagi mingit väga pikka juttu rääkida selle õhtu kohta, sest see oli küll äge ja lõbus ja mõnus, aga see moodustus igasugustest pisikestest vahvatest asjadest, millest midagi ei oska välja tuua. Igal juhul mul oli hästi tore, sest no sellise seltskonnaga ei saagi midagi vähemat oodata.

Kui kell oli juba hiline, siis sõitsime kodudesse ära, sest ma olen ju töö inimene, peab vara ärkama. (:

Kolmapäeval tegime poistega filmiõhtu. Alguses läksin sinna, siis seal oli mingi poiss, kes oli no niiii tüütu, ta tuli Justinilt midagi ülikooli kohta küsima. David põgenes juba varem teise tuppa ära, siis läksime me Justiniga järgi ja nii tegi ka see poiss, poisid ajasid talle ikka korraliku soga muidugi ja mulle tundus, et ta ei saanud üldse naljadest aru ka. David sosistas Justinile, et ta tollest kolmandast lahti saaks, nagu plikad. Aga nii ta ka tegi, ütles, et peab järgmiseks päevaks ette valmistama, mida ta ka pidi, aga kui külaline lahkus, siis ta seda igal juhul ei teinud, vaid roomas mööda põrandat oma toast suurde tuppa ja rääkis järgnevad minutid sosistades. Ta muidugi ütles enne seda, et ta peab õppima, aga külaline (ma ei mäleta ta nime) võib meie kahega hängida. 'Oh no you didn't!' Aga õnneks oli ta juba majast väljumas ja läks koju ära.
Siis saime hakata filmi vaatama. Valisime filmi The Savages, mis oli päris hea ka, selline mõnusalt sürr nagu mulle meeldib. Kui film läbi oli, siis mõtlesime, et paneme nalja pärast filmi hispaania keeles mängima, aga nii ta jäigi. Mis hästi naljakas, nad olid ka hingamise helid üle salvestanud, aga need ei olnud üldse loomulikud, vaid päris valjud ja kohtlased.
Film kaks korda vaadatud (teine kord seda küll väga ei jälginud) ja mõnda aega niisama logeletud oli mul jälle aeg koju minna. Vastasel juhul poleks ei hommikul ärkamine, ega tööpäev üldse nii lõbusad olnud.
Tööpäev seljataga tulin koju ja mõtlesin, et teen väikse uinaku enne, kui välja lähen, aga siis ärkasin sõnumi peale alles pool kümme üles ja otsustasin, et teen plaanimuudatuse ja puhkan hoopis eelnenud nädalast. Nii ka tegin ja täna oli kohe palju kergem olla.

Mis tänase päeva juures eriti vahva, sain hea töö eest boonust ja see ei olnud lihtsalt mingi väike sümboolne summa, vaid see oli ikka SUUR üllatus. Ma tegin nimelt lisaks muudele asjadele, mis nad mult palusid igal vabal hetkel glove kit'e, mida lõpuks tegin kokku üle kuue tuhande. Ma mõtlesin, et ma teen neid lihtsalt selle pärast, et mulle ei meeldi tööl tühjad hetked, aga tundub, et nad olid väga tänulik. Mina olen ka!

Õhtul käisime Dianne ja Henryga poes ja tegime 'perekondliku' õhtusöögi ja nüüd ma siis kirjutan blogi, et te ikka teaksite, et mul on kõik korras ja, et endal tulevikus siin toimunu meelest ei läheks.

Homme on vaba päev ja ootan juba põnevusega, sest päev on ära planeeritud. Hommiku võtan enda jaoks, päeval lähme Henry ja Dianne vanima poja üllatuspeole, ta saab 40 ja õhtul lähen sõpradega välja. Ootan juba suure põnevusega.

Nüüd ootan suure põnevusega, mis Une Matil mulle tänaseks ööks filmikavas on.
Oh seda Tuure veidrat huumorit.

Aga okei.
Olge tublid ja kirjutage mulle ka enda suvedest.

Olen väga tänulik kõige eest, mida mul on olnud võimalus seni näha, teha ja kogeda, sest kõik on tõesti imeline olnud.

Aga homme on juba uus päev.
Ootan huviga.

Teie Tuure